Kuidas Eesti avas Viinis Põhjamaade filmifestivali

29.04.2010

Katarina Tuulik: Esimene reportaaž minu praktikast Eesti Suursaatkonnas Viinis

15. aprilli vihmasel õhtupoolikul kogunes saalitäis huvilisi Viini prežtiisikasse kinoteatrisse Urania, et osaleda 17. Põhjamaade filmifestivali avamisel. Eestil, nagu ka Lätil ja Leedul oli esimest korda au võtta osa nimekast üritusest ning mis neist esimesele veelgi tähtsam, olla festivali avajaks.  Hubases amfiteatri stiilis kinoruumis võtsid istet nii suursaadikud, kohalikud kultuuritegelased kui ka noored ning vanemad filmihuvilised.

Üritus algas Viini Urania direktori Dr. Erhard Chvojka sõnavõtuga, millele järgnes särava Eesti Vabariigi suursaadiku Eve-Külli Kala kõne. Olles tutvustanud Eestit kui edukat ning atraktiivset filmiloojate maad, palus suursaadik kõigil süveneda uude, 2009. aastal valminud ja koduriigis palju kõneainet tekitanud avafilmi „Püha Tõnu kiusamine”. Juba linateose vaatamise ajal oli märgata publiku seas erinevaid reaktsioone – kurja äratundmine pani mõned ebamugavalt kinosaali toolidel nihelema, teised jälgisid   süvenenult ja ennastunustavalt tänapäeva inimese meeletut ja ahastavat püüdu hoida kinni usust headusesse eneses.

Pärast filmi lõppu toimus festivali avamise tähistamiseks Urania katusesaalis Eesti saatkonna poolt korraldatud vastuvõtt. Kaunid canapéd ning täidetud joogiklaasid ootasid juba muljeid jagada soovivaid kinohuvilisi. Kiiresti täitusid ruumid valjuhäälsete äsja nähtu üle õhinal diskuteerivate  külalistega, kes tegid rääkimisel pausi vaid sõõmu või ampsu võtmiseks. Õhtutuledes Viini kaunistavad ja aknaklaasidel oma radu joonistavad vihmapiisad vaid lisasid müstilisust nähtud filmile ja õdusale olemisele katusesaalis. Kauguses säras kuulus Viini sümbol- Prateri vaateratas.

Meie vastuvõtule lisas ilu ja võlu noor džässi- ja ballaadilaulja Lisa Lindal Stockholmist, kes esines Uranias Rootsi saatkonna kutsel. Järjekordne hea näide tihedast koostööst põhjamaade saatkondade vahel, seekord  Austrias. Need, kellele „Püha Tõnu kiusamine” rohkem kõneainet pakkus, jätkasid rahulikul meelel arutelu. Huvi tekitas antud linateos nii kodumaiste kui väliskülaliste hulgas palju ning mitmed filmisõbrad lubasid nädala jooksul vaatama minna ka teisi Uranias linastuvaid eesti filme - „Hukkunud alpinisti hotell” ning huviliste poolt erilist ootuseärevust tekitanud  „Klass”. Meeldiv oli üritusel kohata lisaks teistele külalistele Viinis elavaid eestlaseid, kes ka kodust kaugemal olles näitavad üles huvi kodumaa kultuuri vastu ja oma arvuka osalemisega saatkonna ürituse edukusele kaasa aitasid.

Vaikselt tiksus aeg hilistesse õhtutundidesse, kuid filmisõbrad Viini Urania katusesaalis ei kiirustanud lahkuma.  Veiko Õunpuu „Püha Tõnu kiusamine“ läks vaatajatele hinge  - paljud olid filmirežissööri tööst vaimustuses, oli neid, kellele filmikunstniku tõlgendus tänapäeva ühiskonnast tundus liiga karm. Ühes oldi üksmeelel – tegemist on tõelise kvaliteetfilmiga, mis andis  selleaastasele filmifestivalile erilise väärtuse ja Eestit oodatakse kindlasti festivalile ka järgmistel aastatel!