Eesti ja Šveits

24.03.2010

Šveitsi Konföderatsioon tunnustas Eesti Vabariiki 22. aprillil 1922. Diplomaatilised suhted Eesti ja Šveitsi vahel sõlmiti 1938. aastal, kui Eestisse akrediteeriti Šveitsi Soomes resideeriv saadik.

Šveits ei tunnustanud Eesti inkorporeerimist Nõukogude Liitu ning taastunnustas Eesti Vabariiki 28. augustil 1991. Diplomaatilised suhted kahe riigi vahel taastati 4. septembril 1991. aastal.

Peale Eesti taasiseseisvumist nimetati esimeseks suursaadikuks Šveitsis Toivo Tasa (1995-1999). Järgnevalt esindasid Eestit Šveitsis suursaadikud Mart Laanemäe (2000-2003) ja Katrin Saarsalu-Layachi (2003-2009). Šveitsi on akrediteeritud Eesti suursaatkond Viinis, käesoleval ajal on konsulina tegev Helena Sepandi.

Eestil on Šveitsis kaks aukonsulit - Zürichis ja Genfis. Zürichi lähedal Stäfas tegutsev aukonsul Hans Graf, on ühtlasi ka Šveitsi parlamendiliikmeid ühendava ühenduse Pro Baltikum tegevsekretär. Aukonsul Matteo Inaudi alustas tööd Genfis 2009. aasta sügisel. Genfi aukonsulaadi pidulik avamine leidis aset 2010. aasta veebruarikuus. Šveitsi suursaadikuteks Eestis on olnud Sven Meili (1995-1999), Hansrudolf Hoffmann (1999-2001) ja Pierre Chrzanovski(2001-2005). Alates 2006. aastast esindab Šveitsi Eestis suursaadik Josef Bucher, kes resideerib alaliselt Helsingis. Šveitsi aupeakonsuliks Eestis on alates 2010. aasta. jaanuarist Andreas Lehmann.

Tallinnas asub ka Šveitsi-Baltikumi Kaubanduskoda, mida juhib Jürg Würtenberg. Riigikogus asutati 2005. aasta sügisel Eesti- Šveitsi parlamendirühm.

Eesti ja Šveitsi kahepoolseid häid ja sõbralikke suhteid iseloomustavad regulaarsed kontaktid. Toimunud on mitmeid kõrgetasemelisi visiite.

Olulisemad visiidid

10.-11. novembril 2006 külastas Eestit Šveitsi Pro Baltikum parlamendiühenduse delegatsioon, mille liikmed kohtusid Riigikogu rahandus- ja majanduskomisjoniga, Eesti – Šveitsi parlamendirühma, väliskomisjoni esimehe ning välis- ja majandusministriga. Šveitsi 12-liikmelist delegatsiooni juhtis Šveitsi kantonite esinduskoja (Ständerat) saadik pr. Trix Heberlein.

Lepinguline baas

Eesti ja Šveitsi vahel kehtib alates 1. märtsist 1998 viisavabadus. Samast kuupäevast on jõus ka Eesti ja Šveitsi vaheline kokkulepe riigis ebaseaduslikult viibivate isikute tagasivõtmise kohta. Lisaks mainitule on Šveitsi ja Eesti vahel sõlmitud ning kehtivad järgmised valitsustevahelised lepingud:

• Investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse leping (jõustus 18.08.1993)
• Sõitjate ja kauba rahvusvahelise autoveo kokkulepe (jõustus 27.08.1997)
• Kokkulepe regulaarse lennuühenduse kohta (jõustus 21.04.1999)
• Tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 12.07.2004)
• Laienenud Euroopa Liidus majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamise Eesti-Šveitsi koostööprogrammi rakendamise raamkokkulepe (jõustus 29.04.2008)

Lisaks reguleerivad Eesti ja Šveitsi suhteid alates 1. maist 2004, mil Eesti ühines Euroopa Liiduga, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi konföderatsiooni vahel sõlmitud ning jõustunud lepingud.

Majandussuhted

Eesti ja Šveitsi majanduskoostöö on arenenud järjepidevalt tõusvas joones. Olulise tähtsusega kahe maa majandussuhete arengule on Eesti ja Šveitsi vahelise topeltmaksustamise vältimise lepingu jõustumine 12.07.2004.

Aastatel 2001 - 2004 toimus Eesti Väliskaubandusliidu ja Šveitsi imporditegevust vahendava institutsiooni SIPPO (Swiss Import Promotion Programme) vahel tihe koostöö. Programmi eesmärgiks oli ühelt poolt üleminekuriikide väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juhendamine paremate ligipääsuvõimaluste leidmiseks Šveitsi turul. Teisalt abistati Šveitsi importijaid uute turgude leidmisel. SIPPO raames anti välja ekspordikataloogid Eesti trüki- ning keemiatööstuse kohta. SIPPO ärimissioonide "Buying Missions" raames on käinud Eestiga tutvumas Šveitsi ärimehed. Eesti ettevõtjad omakorda on külastanud Šveitsi "Selling Missions" raames.

Kahe riigi vahelisi ärisidemeid on aitanud elavdada Tallinnas asuv Šveitsi – Balti Kaubanduskoda (SBCC) ja Zürichis asuv Šveitsi – Balti Kaubanduskoda (HSB), samuti Šveitsi Ekspordi ja Väliskaubanduse Arenduskeskus (OSEC), kelle kaasabil on toimunud Baltikumi tutvustavaid üritusi, sealhulgas ettevõtjate reise mõlemas suunas. Nüüdseks on Šveitsi-Baltikumi Kaubanduskoja sekretariaat liitunud Šveitsi Kesk-Euroopa Kaubanduskojaga (SEC), nende ühiseks filiaaliks on saanud Tallinnas tegutsev Šveitsi-Balti Kaubanduskoda. 09. 06.2009 leidis Zürichis aset SEC ja ja OSEC ühisettevõtmisena seminar "Swiss Baltic Day". Viimane Šveitsi ettevõtjate reis Balti riikidesse toimus 28.09.-02.10.09.

Kaubavahetus

1. mai 2004 eelsed ja 1. mai 2004 järgsed andmed ei ole võrreldavad ühtsetel alustel. Peale Eesti EL-ga ühinemist arvestatakse importi saatjariigi järgi, varem tehti seda päritoluriigi järgi.

Eesti kaubavahetus Šveitsiga on viimase kümne aasta jooksul kasvanud 1,5 korda, moodustades 2008. aastal. Eesti põhikaubavahetuse käibest 0,5%. Aastal 2008 kahanes Eesti eksport Šveitsi võrreldes eelmise aastaga 24%, import Šveitsist seevastu suurenes 13%. 2008.aastal oli Šveits Eesti põhikaubanduspartnerite seas 25. kohal.

Eesti-Šveitsi kaubavahetuse areng 2000-2009:

Allikas: Statistikaamet

Peamised ekspordiartiklid 2009. a.:

• Loomsed tooted– 23,8 %
• Keemiatööstuse tooted - 19,4%
• Optikatooted ja mõõteriistad - 15,8%
• Masinad ja seadmed - 11,6 %

Peamised impordiartiklid 2009. a.:

• Väärismetallid, juveelitooted - 35,8 %
• Masinad ja seadmed - 26,5%
• Meditsiini- ja mõõteaparatuur – 13,6 %
• Metallid ja metalltooted – 4,4%

Šveitsi investeeringud Eestisse

Eesti Panga andmeil moodustasid 31.12.2009 seisuga Šveitsi otseinvesteeringud Eestisse 2,2 miljardit krooni. Seisuga 01.01.2009 oli Äriregistri andmetel Eestis registreeritud kokku 97 Šveitsi osalusega äriühingut. Suurimad Šveitsi osalusega ettevõtted Eestis on AS Repo Vabrikud (puitlaastplaadi tootmine), Silmet AS (haruldaste metallide tootmine), Ekspress Grupp AS (meedia), United Motors AS (sõiduautode ja väikebusside hulgi- ja jaemüük) ja Trüb Baltic AG.

Šveitsi toetusel elluviidud projektid Eestis

Käesoleva kümnendi algupoolel abistas Šveits Eestit peamiselt kahepoolsete projektide kaudu. 18 erinevat abiprojekti (üldmaksumusega ca 150 miljonit krooni ehk 15 miljonit Šveitsi franki) olid põhiliselt suunatud infrastruktuuri arendamisse, ent lisaks ka keskkonnahooldusesse (Tallinna, Tartu ja Otepää veepuhastussüsteemide täiustamine, Võru jäätmemajanduse väljaarendamise, Eesti Kaardikeskuse arendamine, Tallinna Kaarli kiriku oreli restaureerimisse jm.) Prison Fellowship Internationali raames andis Šveits laialdast materiaalset abi Eesti vanglatele (meditsiinilised ja olmevahendid, riided).

Kümnendi teisel poolel on Šveitsi toetanud Eestit ja teisi EL uusliikmeid spetsiaalse programmi kaudu, eesmärgiga vähendada EL liikmesriikide vahelisi majanduslikke ja sotsiaalseid erinevusi. 2004. aastal eraldas Šveits kümnele EL-ga liitunud riigile kogusummas 1 miljard Šveitsi franki. Eestile määratud abisumma moodustab sellest ligi 40 miljonit franki (u. 390 miljonit krooni). Toetusrahade jaotuspõhimõtted ning rakendusvaldkonnad määrati kindlaks koostööprogrammi raamlepinguga, mille Eesti poolt kirjutas 20.12.2007 alla rahandusminister Ivari Padar. Täpsemat teavet Eesti-Šveitsi koostööprogrammi kohta leiab aadressilt www.fin.ee/shveits.

Kaitsealased suhted

Eesti ja Šveitsi kaitsealased suhted on usalduslikud ja tihedad, hõlmates erinevaid koostöövorme materiaalsest abist väljaõppe ning nõustamiseni. Toimunud on mitmeid kõrgetasemelisi visiite. Šveits on pakkunud Eesti riigiametnikele täiendõppevõimalusi mainekas Genfi Julgeoleku Poliitika Keskuses (GCSP). Alates Balti kaitsekolledži asutamisest on Šveits olnud üks kooli kuuest suurimast doonorist. Aastatel 1998 kuni 2002 töötas kolledžis Šveitsi õppejõud. Samuti on mitmed Šveitsi külalislektorid käinud kolledžis loenguid pidamas. Šveitsi kaitseatašeeks Eestis on kolonelleitnant Christoph Müller, kes resideerib Stockholmis. Eesti kaitseatašee ülesandeid Šveitsis täidab kolonelleitnant Kristjan Moora Eesti Saatkonnas Berliinis.

Kultuurisuhted

Eesti ja Šveitsi vahelised kultuurisuhted on aastatega kujunenud mitmekülgseteks, tihedamad kontaktid on tekkinud muusika ja kunsti vallas. 15. novembrist kuni 3. detsembrini 2006 toimus Baselis ja teistes regiooni linnades Eesti-teemaline kultuurifestival "Culturescapes". Eesti poolt oli ürituse patrooniks kultuuriminister Raivo Palmaru ja Šveitsi-poolseks patrooniks olid korraldajad palunud Šveitsi välisministri pr. Calmy-Rey. 

Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistamisele 2008. a. oli Šveitsis pühendatud ETV tütarlastekoori turnee kolm kontserti. 22.-24. aprillil Baselis,,Schaffhausenis ning Asconas.
1.märtsil 2008 andsid Winterthuris EV 90. aastapäeva tähistamiseks kontserdi Tõnis Mägi ja Kärt Johanson. Ürituse korraldajaks oli Šveitsi-Eesti Selts.

2009. aasta kultuurivahetus keskendus valdavalt muusikale. Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester dirigent Daniel Reussi juhatusel andis oktoobrikuus kolmes linnas - Montreux’s, St. Gallenis ja Luzernis kontserte. Augustikuus osales Eesti jazzansambel „Ajavares” festivalil Sonvico in Jazz.
Novembris avati Langenthalis BaltArt Galerie’s Navitrolla isikunäitus „Navitrollas Tierleben“. Näituse patrooniks oli Eesti Suursaatkond Viinis

Lugemissaal ja lugemistuba

Eesti Rahvusraamatukogus on alates 1997. aasta sügisest avatud Šveitsi saal, kus on võimalik tutvuda enam kui 1000 raamatuga poliitika, õiguse, majanduse, kultuuri, ajaloo ja ilukirjanduse vallast. Lugemissaali taasavamine avaramates ruumides leidis aset 2001. aasta juulis president Leuenbergeri visiidi käigus.

Šveitsi lugemistuba avati septembris 2007 Tartu Saksa Kultuuri Instituudis Šveitsi Suursaatkonna, Pro Helvetia ja Gebert Rüfi fondi toel. Lugemistoa kogudes on hulgaliselt kaasaegset saksakeelset Šveitsi kirjandust, mis annab hea võimaluse Šveitsi kui turistide meelismaa tundmaõppimiseks.

Haridusalane koostöö

Eesti ja Šveitsi vaheline üliõpilaste ning teadurite vahetus on olnud aktiivne ja edukas. Pikka aega on Šveitsi saatkond Helsingis vahendanud Eesti üliõpilastele Šveitsi valitsuse stipendiume.

1. aprillil 2004 avati Tallinna Tehnikaülikoolis Šveitsi - Balti koostöövõrgustiku Swiss Baltic Net kontaktkeskus, et tihendada koostööd suuremate ülikoolidega Eestis, Leedus ja Lätis. Swiss Baltic Net ja Gebert Rüfi fondi vahendusel saavad Eesti üliõpilased osaleda ka Baseli Euroopa Instituudi magistriõppeprogrammis. Aprillis 2005 anti Tallinna Tehnikaülikoolis üle Gebert Rüf fondi poolt algatatud ja finantseeritud programmi NETS Estonia auhinnad, et tunnustada kõige innovaatilisemaid ideid teadusuuringute vallas.