Eesti ja Austria

12.07.2010

• Visiidid
• Lepingud
• Majandussuhted
• Haridus- ja kultuurikoostöö

Austria tunnustas Eesti Vabariiki 26. juunil 1921. Peale Eesti taasiseseisvumist tunnustas Austria Eestit uuesti 28. augustil 1991. Diplomaatilised suhted kahe riigi vahel Austria ja Eesti vahel sõlmiti 8. jaanuaril 1992. Austria saatkonna pidulikul avamisel Tallinnas 1997. aasta oktoobrikuus viibis välisminister Wolfgang Schüssel.

Eesti ja Austria kahepoolsed suhted on väga head, koostöö toimub nii poliitika, majanduse, hariduse kui ka kultuuri vallas. Eesti suursaadik Austrias Eve-Külli Kala esitas oma volikirjad Austria presidendile 11. jaanuaril 2010. Varasemalt on Eestit esindanud Viinis suursaadikud Katrin Saarsalu-Layachi (aastatel 2003-2009), Mart Laanemäe (aastatel 1999-2003) ja Toivo Tasa (aastatel 1995-1999) . Austrias on kolm aukonsulit: professor Henn-Jüri Uibopuu on tegev Salzburgis, Michael Friedrich Seidl Steiermarki ja Kärnteni liidumaades ning aukonsul Rainer Henni tööpiirkonnaks on Viin, Alam-Austria ja Burgenland.

Austria suursaadikud Eestis:

alates 08.02.2007 Angelika Saupe-Berchtold
04.12.2001 – 15.12.2006 Jakub Forst-Battaglia
30.10.1997 – 28.11.2001 Michael Miess
15.12.1994 – 30.10.1997 Wendelin Ettmayer (asukohaga Helsingis)
08.01.1992 – 15.12.1994 Manfred Ortner (asukohaga Helsingis)

Austria aukonsul Eestis on alates 24. novembrist 1992. a. Enn Vels.

Austria kaitseatašee Eestis on kolonel Michael B. Janisch, kes resideerib Stockholmis.

14. oktoobril 2004 taasasutati Riigikogus Eesti-Austria parlamendirühm.

Olulisemad visiidid

Lepinguline baas

Eesti ja Austria valitsuste vahel on sõlmitud järgmised lepingud:

• Laenuleping (kirjutati alla 05.07.93)
• Investeeringute soodustamise ja kaitse leping (jõustus 01.10.95)
• Sõitjate rahvusvahelise liinibussiveo kokkulepe (jõustus 01.05.97)
• Mitteregulaarse rahvusvahelise sõitjateveo kokkulepe (jõustus 01.05.97)
• Viisakohustustest vastastikuse loobumise kokkulepe (jõustus 20.07.99)
• Kokkulepe isikute tagasivõtmise kohta (tagasivõtmiskokkulepe) (jõustus 01.09.01)
• Tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 12.11.02)
• Alates Eesti ühinemisest EL-ga 01.05.2004 reguleerivad mõlema riigi majandussuhteid EL liikmelisusest tulenevad õigused ja kohustused, millest olulisemad on Ühisturu põhimõtted (kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine Ühisturu piirides)
• Diplomaatiliste ja konsulaaresinduste vastastikust esindamist viisade menetlemisel käsitlev kokkulepe, millega Austria hakkab esindama Eestit viisaküsimustes Saudi Araabias ja Kataris (jõustus 01.11.2009)
• Salastatud teabe vahetamise ja vastastikuse kaitse kokkulepe (jõustus 01.02.2010).

Majandussuhted

Eesti majanduskontaktid Austriaga on stabiilselt arenenud kasvavas suunas. Kuigi Austria firmad tegutsevad põhiliselt Kesk-Euroopa regioonis, on viimasel kümnendil näidatud üles huvi ka kaugemate turgude vastu.  

Helsingis asuva kahepoolsete majandus- ja kaubandusküsimuste vahendamisega tegeleva Austria kaubandusesinduse, Tallinna büroo on organiseerinud regulaarselt Austria äridelegatsioonide visiite Eestisse. Viimastel aastatel toimunud Austria firmade külaskäigud Eestisse on mõjutanud positiivselt kahe riigi kaubavahetuse arengut ja soodustanud firmadevahelisi otsekontakte.

KAUBAVAHETUS

*1. mai 2004 eelsed ja 1. mai 2004 järgsed kaubavahetuse andmed ei ole võrreldavad ühtsetel alustel. Peale EL-ga ühinemist arvestatakse importi saatjariigi järgi, varem tehti seda päritoluriigi järgi.

Austria on püsinud stabiilselt 20.-24. kohal Eesti väliskaubanduspartnerite seas, moodustades ca 0,6% -1% osatähtsuse väliskaubanduse kogumahust. Eesti kaupade eksport Austriasse on viimase kümne aastaga kasvanud üle nelja korra.

Kahepoolse kaubavahetuse kogukäive 2009. aastal oli 1,26 miljardit krooni (80,4 mln EUR), millest Eesti eksport Austriasse oli 406 miljonit krooni (25,9 mln EUR) (0,4% koguekspordist, 26. koht) ja import Austriast 861 miljonit krooni (54,9 mln EUR) (0,8% koguimpordist, 20. koht).

Eesti-Austria kaubavahetus 2000-2009 (miljonites kroonides):

Allikas: Statistikaamet
* Import saatjariigi järgi

Suuremad ekspordiartiklid 2009. a:

• masinad ja seadmed - 24,6% 
• puit ja puittooted - 21,1%
• loomsed tooted  - 18,8% 
• muud tööstuskaubad – 14,4%

Suuremad impordiartiklid 2009. a:

• masinad ja seadmed  – 29,6% 
• keemiatooted - 18,2% 
• valmistoidukaubad, joogid, tubakatooted - 14,5%  
• plast- ja kummitooted – 7,5%
• metallid ja metalltooted - 7,2%  

INVESTEERINGUD

Eesti Panga andmetel oli 31.12.2009 seisuga Austria otseinvesteeringute maht Eestisse 1,74 miljardit krooni (111 mln EUR).

Äriregistri andmetel oli 31.12.2008 seisuga Eestis registreeritud 55 Austria osalusega äriühingut, suurimad neist on NOVOLOTO AS (hasartmängude korraldamine), Wienerberger AS (keraamilised tellised, katusekivid), AS Estonian Cell (haavapuitmassitehas), Henkel Makroflex AS, AS Silmet ja ECE Capital OÜ.

Eestist Austriasse suunatud investeeringute koguväärtuseks oli 2009. aastal 17,8 mln krooni (1,1 mln EUR).

TURISM

Turismikontaktid Austria ja Eesti vahel on kasvanud märkimisväärselt peale Eesti ühinemist EL-ga. 2008. aastal majutati Eestis ligi 8,6 tuhat Austria turisti. 2009. aastal peatus Eesti majutusettevõtetes 6,8 tuhat külalist Austriast. Ka eestlaste jaoks on Austria reisisihtkohana muutunud järjest populaarsemaks. Turismifirmade vahendusel käis Austrias 2008. aastal 11,4 tuhat ja 2009. aastal ligi 8 tuhat Eesti inimest.

Haridus- ja kultuurikoostöö

Pea igal Eesti suuremal kõrgkoolil on olemas otsesidemed koostöö arendamiseks Austria ülikoolidega. Levinud on partnerluslepingud üliõpilaste ja õppejõudude vahetuseks Socrates-Erasmus programmi raames.
Tihedad kultuurikontaktid tekkisid kahe riigi vahel kohe pärast Eesti taasiseseisvumist, kõrvuti kirjanduse ja kunstiga on kujunenud eriti tihedaks koostöö teatri ja muusika vallas.

Aukonsul Henn-Jüri Uibopuu initsiatiivil kinkis Austria Vabariik juba 1991. aastal Eesti Rahvusraamatukogule üle 3000 raamatu. Austria Suursaatkonna, Austria Välisministeeriumi ja Eesti Rahvusraamatukogu koostöös avati 1993. aastal Rahvusraamatukogus Austria lugemissaal, milles on esindatud üle 4000 Austria ajalugu, poliitikat, majandust ning kultuuri käsitleva teose.

Mitmete Eesti kirjanike loomingut (Jaan Kross, Jaan Undusk, Ene Mihkelson) on  tunnustatud Viini Ülikooli poolt väljaantava Herderi preemiaga. Tõlkija Rita Tasa pälvis 2000. aastal Austria Teaduse ja Kunsti I  klassi auristi.

Märkimisväärselt tihedaks on kujunenud teatri- ja muusikainimeste kontaktid. Austrias on tegevad mitmed Eesti päritolu kunstnikud, nt. Ain Anger solistina Viini Riigiooperis (Staatsoper Wien), Annely Peebo solistina Viini Rahvaooperis (Volksoper Wien) ja Kristjan Järvi peadirigendina Alam-Austria Sümfooniaorkestris (Tonkünstler).

Arvukaid kokkupuutepunkte Eesti ja Austria vahel on tekitanud helilooja Arvo Pärdi looming, 2005. aastat võis Austrias nimetada Eesti poolt vaadatuna ka Pärdi-aastaks, seda tänu paljudele kontserditele, kus esitati helilooja loomingut. Lisaks varasemale Herderi preemiale anti 2008. aasta mais Kadrioru Kunstimuuseumis Arvo Pärdile üle Austria Teaduse ja Kunsti I klassi Aurist.

Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistamise kõige suurejoonelisemaks projektiks Austrias kujunes Eesti saatkonna poolt algatatud ETV tütarlastekoori ringreis Austrias, Slovakkias ning Šveitsis 14.-27. aprillil 2008.

2009. aasta kultuuridiplomaatilistest sündmustest võib esile tuua ansamblite „Elletus“, „Metsatöll“ ja „Virre+“ esinemisi EL uute liikmesriikide temaatilises kontserdisarjas Linzis Euroopa kultuuripealinna ürituste raames ning Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontserte Viinis ja Tiroolis.