Eesti ja Austria

14.12.2011

• Visiidid
• Lepingud
• Majandussuhted
• Haridus- ja kultuurikoostöö

Austria tunnustas Eesti Vabariiki 26. juunil 1921 ning pärast Eesti iseseisvuse taastamist uuesti 28. augustil 1991. Diplomaatilised suhted kahe riigi vahel sõlmiti 8. jaanuaril 1992. Austria saatkonna pidulikul avamisel Tallinnas 1997. aasta oktoobrikuus viibis välisminister Wolfgang Schüssel.

Eesti ja Austria kahepoolsed suhted on väga head ning koostöö on laiapõhjaline, hõlmates nii tihedat suhtlust poliitilistes suhetes kui majanduse, hariduse kui ka kultuuri vallas. Eesti suursaadik Austrias Eve-Külli Kala esitas oma volikirjad Austria presidendile 11. jaanuaril 2010. Varasemalt on Eestit esindanud Viinis suursaadikud Katrin Saarsalu-Layachi (aastatel 2003-2009), Mart Laanemäe (aastatel 1999-2003) ja Toivo Tasa (aastatel 1995-1999).

Eestil on Austrias neli aukonsulit: Sirje Winding-Frauenlob on tegev Salzburgis, Michael Friedrich Seidl Steiermarki ja Kärnteni liidumaades, aukonsul Rainer Henni tööpiirkonnaks on Viin, Alam-Austria ja Burgenland ning aukonsul Klaus Schmied on tegev Ülem-Austria liidumaal.

Austria suursaadikud Eestis:

alates 08.02.2007 Angelika Saupe-Berchtold
04.12.2001 – 15.12.2006 Jakub Forst-Battaglia
30.10.1997 – 28.11.2001 Michael Miess
15.12.1994 – 30.10.1997 Wendelin Ettmayer (asukohaga Helsingis)
08.01.1992 – 15.12.1994 Manfred Ortner (asukohaga Helsingis)

Austria aukonsul Eestis on alates 24. novembrist 1992. a. Enn Vels.

Austria kaitseatašee Eestis on brigaadi-kindral August Reiter, kes resideerib Stockholmis. Eesti ei ole oma kaitseatašeed Austriasse määranud.

14. oktoobril 2004 taasasutati Riigikogus Eesti-Austria parlamendirühm.

Visiidid

Lepinguline baas

Eesti ja Austria valitsuste vahel on sõlmitud järgmised lepingud:

• Laenuleping (kirjutati alla 05.07.93)
• Investeeringute soodustamise ja kaitse leping (jõustus 01.10.95)
• Sõitjate rahvusvahelise liinibussiveo kokkulepe (jõustus 01.05.97)
• Mitteregulaarse rahvusvahelise sõitjateveo kokkulepe (jõustus 01.05.97)
• Viisakohustustest vastastikuse loobumise kokkulepe (jõustus 20.07.99)
• Kokkulepe isikute tagasivõtmise kohta (tagasivõtmiskokkulepe) (jõustus 01.09.01)
• Tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 12.11.02)
• Alates Eesti ühinemisest EL-ga 01.05.2004 reguleerivad mõlema riigi majandussuhteid EL liikmelisusest tulenevad õigused ja kohustused, millest olulisemad on Ühisturu põhimõtted (kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine Ühisturu piirides)
• Diplomaatiliste ja konsulaaresinduste vastastikust esindamist viisade menetlemisel käsitlev kokkulepe, millega Austria hakkab esindama Eestit viisaküsimustes Saudi Araabias ja Kataris (jõustus 01.11.2009)
• Salastatud teabe vahetamise ja vastastikuse kaitse kokkulepe (jõustus 01.02.2010).

Majandussuhted

Eesti majanduskontaktid Austriaga on stabiilselt arenenud kasvavas suunas. Kuigi Austria firmade põhiliseks huvipiirkonnaks on Kesk-Euroopa ja viimasel ajal väga tunnetatavalt Balkani piirkond, on Austria ettevõtted viimasel kümnendil näidanud üles huvi ka kaugemate turgude vastu.

Helsingis asuva kahepoolsete majandus- ja kaubandusküsimuste vahendamisega tegeleva Austria kaubandusesinduse Tallinna büroo on organiseerinud regulaarselt Austria äridelegatsioonide visiite Eestisse. Viimastel aastatel toimunud Austria firmade külaskäigud Eestisse on mõjutanud positiivselt kahe riigi kaubavahetuse arengut ja soodustanud firmadevahelisi otsekontakte.

KAUBAVAHETUS

*1. mai 2004 eelsed ja 1. mai 2004 järgsed kaubavahetuse andmed ei ole võrreldavad ühtsetel alustel. Peale EL-ga ühinemist arvestatakse importi saatjariigi järgi, varem tehti seda päritoluriigi järgi.

Austria on püsinud stabiilselt 20.-24. kohal Eesti väliskaubanduspartnerite seas, moodustades ca 0,6% -1% osatähtsuse väliskaubanduse kogumahust. Kuigi on täheldatav pidev Eesti kaupade ekspordi tõus Austriasse, mis viimase kümne aastaga on kasvanud ligi neli korda, on Eesti siiski kaubelnud Austriaga kogu aeg negatiivse saldoga.

Oma mõju on Eesti ja Austria kahepoolsele kaubavahetusele avaldanud ka ülemaailmne majanduskriis, mis on toonud kaasa kaubamahtude vähenemise viimastel aastatel. Kahepoolse kaubavahetuse kogukäive 2009. aastal oli 80,7 mln EUR, millest Eesti eksport Austriasse oli 25,6  mln EUR (0,4% koguekspordist, 26. koht) ja import Austriast 55,1 mln EUR (0,8% koguimpordist, 20. koht).

2010. aastal on nii eksport kui import võrreldes 2009. aasta sama perioodiga Austria suunal kasvanud. Kaubavahetuse kogukäive oli 104,8 mln EUR, millest eksport moodustas 33,6 mln EUR ja import 71,2 mln EUR. Ekspordis olid kolm suurema osatähtsusega kaubagruppi: puit ja puittooted ( 24,5%), masinad ja seadmed ( 19,9%) ja keemiatooted (19,4%). Impordis moodustasid masinad ja seadmed 28,8%, keemiatooted 20,5% ning plast- ja kummitooted 12%.

Eesti - Austria kaubavahetus 2000-2010 (milj. eurodes):

* Import saatjariigi järgi

Allikas: Statistikaamet

Suuremad ekspordiartiklid 2010. a:

• puit ja puittooted24,5%
• masinad ja seadmed 19,9%
• keemiatooted 19,4%
• muud tööstuskaubad – 11,8%

Suuremad impordiartiklid 2010. a:

• masinad ja seadmed  – 28,8% 
• keemiatooted - 20,5% 
• plast- ja kummitooted – 12%
• valmistoidukaubad, joogid, tubakas 10,2%

INVESTEERINGUD

Eesti Panga andmetel oli 31.12.2010 seisuga Eestisse tulnud otseinvesteeringutest 1,1% pärit Austriast kogusummas 137,4 mln EUR, mis andis investeeringute lähteriikide osas 14. koha. Ligi pool investeeringutest on läinud töötlevasse tööstusesse, viiendik kutse- ja teadusalasesse tegevusse, 17,7% hulgi- ja jaekaubandusse ning 12% finants- ja kindlustustegevusse.

Äriregistri andmetel oli 24.03.2011 seisuga Eestis registreeritud 76 Austria osalusega äriühingut, neist 35 põhinevad 100% osalusel. Suurimad neist on NOVOLOTO AS (hasartmängude korraldamine), Wienerberger AS (keraamilised tellised, katusekivid), AS Estonian Cell (haavapuitmassitehas), Henkel Makroflex AS, AS Silmet ja ECE Capital OÜ.

Eesti investeeringud Austriasse seisuga 31.12.2010 olid suuruses 853 tuh EUR. Investeeritud on kinnisvarasse, finantsvahendusse, hulgi- ja jaekaubandusse, info- ja side valdkonda.

TURISM

Turismikontaktid Austria ja Eesti vahel on kasvanud märkimisväärselt peale Eesti ühinemist EL-ga. 2008. aastal majutati Eestis ca 8600 Austria turisti. 2009. aastal peatus Eesti majutusettevõtetes ca 6800 külalist Austriast. Ka eestlaste jaoks on Austria reisisihtkohana muutunud järjest populaarsemaks. Turismifirmade vahendusel käis Austrias 2008. aastal ca 11400 ja 2009. aastal ca 8000 Eesti inimest.

Haridus- ja kultuurikoostöö

Kahepoolses hariduslases koostöös on üheks edukamaks valdkonnaks kujunenud saksa keele õpetajate täienduskoolituse alal tehtav koostöö. Lisaks on aastaid kestnud Austria külalisõpetajate vahetusprogramm, mille raames viibib Austriast pärit õpetaja 4 nädalat erinevates Eesti koolides. Alates 2003. aastast on igal aastal ka kahel Eesti õpetajal võimalik osaleda analoogilises programmis Austria koolides. Juba alates 1978. aastast on Viini Ülikoolis õpetatud eesti keelt.
Pea igal Eesti suuremal kõrgkoolil on olemas otsesidemed koostöö arendamiseks Austria ülikoolidega. Levinud on partnerluslepingud üliõpilaste ja õppejõudude vahetuseks Socrates-Erasmus programmi raames ning koostööd tehakse ka erinevate ühisprojektide ja võrgustike raames.

Tihedad kultuurikontaktid tekkisid kahe riigi vahel kohe pärast Eesti taasiseseisvumist, kõrvuti kirjanduse ja kunstiga on kujunenud eriti tihedaks koostöö teatri ja muusika vallas.

Aukonsul Henn-Jüri Uibopuu initsiatiivil kinkis Austria Vabariik juba 1991. aastal Eesti Rahvusraamatukogule üle 3000 raamatu. Austria Suursaatkonna, Austria Välisministeeriumi ja Eesti Rahvusraamatukogu koostöös avati 1993. aastal Rahvusraamatukogus Austria lugemissaal.

Mitmete Eesti kirjanike loomingut (Jaan Kross, Jaan Undusk, Ene Mihkelson) on tunnustatud Viini Ülikooli poolt väljaantava Herderi preemiaga. Tõlkija Rita Tasa pälvis 2000. aastal Austria Teaduse ja Kunsti I klassi auristi.

Märkimisväärselt tihedaks on kujunenud teatri- ja muusikainimeste kontaktid. Austrias on tegevad mitmed Eesti päritolu kunstnikud, nt. Ain Anger solistina Viini Riigiooperis (Staatsoper Wien), Annely Peebo solistina Viini Rahvaooperis (Volksoper Wien).

Mitmeid kokkupuutepunkte Eesti ja Austria vahel on tekitanud helilooja Arvo Pärdi looming, 2005. aastat võis Austrias nimetada Eesti poolt vaadatuna ka Pärdi-aastaks, seda tänu paljudele kontserditele, kus esitati helilooja loomingut. Lisaks varasemale Herderi preemiale anti 2008. aasta mais Kadrioru Kunstimuuseumis Arvo Pärdile üle Austria Teaduse ja Kunsti I klassi Aurist.

Arvukad kultuurisündmused on muutunud üheks olulisemaks Eestit tutvustavaks visiitkaardiks. Nii võiks näiteks 2010. aasta tihedast kultuurikalendrist esile tõsta järgmisi sündmusi: Viini Konzerthausi suures saalis tuli 4.05.2010 esmaettekandele Arvo Pärdi 4.sümfoonia, traditsioonilisel uusaastakontsertide toimumispaigas Musikverini kuldses saalis andsid 8.10 eduka kontserdi Tallinna filharmoonikud Andres Mustoneni juhatusel.

Viini Urania Põhjamaade filmifestivalil aprillis 2010 oli esmakordselt võimalik tutvuda Eesti uuema kinoga. Eesti teatrikunsti oli võimalik Viini teatripublikul nautida kahel korral teater NO99 ettekandes: maailma ühe olulisema teatrifestivali Wiener Festwochen põhiprogrammis etendus „Kuidas seletada pilte surnud jänesele“ ning Viini Volkstheatris Eesti teatri minifestivalil „Die besten aus dem Osten“ raames etendus „Onu Tomi onnike“.

Eestlaste ühendused Austrias

2000. aastal, kui Salzburgi külastas tollane Eesti president Lennart Meri, sai mitteametliku alguse Salzburgi Eesti Selts. Seltsi ametlik asutamine toimus 2002. aastal (asutajaliikmeid tol ajal 14). Seltsi president on Eesti auasekonsul Salzburgi liidumaal Sirje Winding Frauenlob.