Deutsch
Eesti
English
Kahepoolsed suhted »

Austria - Relations

18.09.2015

viimati uuendatud: 06.11.2014
 
 

 

Austria tunnustas Eesti Vabariiki 26. juunil 1921 ning pärast Eesti iseseisvuse taastamist uuesti 28. augustil 1991. Diplomaatilised suhted kahe riigi vahel sõlmiti 8. jaanuaril 1992. Austria saatkonna pidulikul avamisel Tallinnas 1997. aasta oktoobrikuus viibis välisminister Wolfgang Schüssel.

Eesti ja Austria kahepoolsed suhted on väga head ning koostöö on laiapõhjaline, hõlmates nii tihedat suhtlust poliitilistes suhetes kui majanduse, hariduse kui ka kultuuri vallas. Eesti suursaadik Austrias Rein Oidekivi esitas oma volikirjad Austria presidendile 7. oktoobril 2015. Varasemalt on Eestit esindanud Viinis suursaadikud Eve-Külli Kala (aastatel 2010-2015), Katrin Saarsalu-Layachi (aastatel 2003-2009), Mart Laanemäe (aastatel 1999-2003) ja Toivo Tasa (aastatel 1995-1999).

Eestil on Austrias  viis aukonsulit: Sirje Winding-Frauenlob on tegev Salzburgis, Michael Friedrich Seidl-Pohlros Steiermarki ja Kärnteni liidumaades, aukonsul Rainer Henni tööpiirkonnaks on Viin, Alam-Austria ja Burgenland,aukonsul Klaus Schmied on tegev Ülem-Austria liidumaal ning Hubert Tramposch Innsbruckis esindades Eestit Tiroolis ja Vorarlbergis.

Austria suursaadikud Eestis:

alates 08.09.2015  Doris Danler

23.11.2011 - 17.08.2015 Renate Kobler

08.02.2007 - 06.11.2011 Angelika Saupe-Berchtold
04.12.2001 – 15.12.2006 Jakub Forst-Battaglia
30.10.1997 – 28.11.2001 Michael Miess
15.12.1994 – 30.10.1997 Wendelin Ettmayer (asukohaga Helsingis)
08.01.1992 – 15.12.1994 Manfred Ortner (asukohaga Helsingis)

Austria aukonsul Eestis on alates 24. novembrist 1992. a. Enn Vels.

Austria kaitseatašee Eestis on brigaadi-kindral August Reiter, kes resideerib Stockholmis. Eesti ei ole oma kaitseatašeed Austriasse määranud.

14. oktoobril 2004 taasasutati Riigikogus Eesti-Austria parlamendirühm.
 

Visiidid
 

Eestisse
juuni 2014 Austria Vabariigi presidendi Heinz Fischeri ametlik visiit
august 2009 välisminister Michael Spindelegger
aprill 2007 Austria Vabariigi presidendi Heinz Fischeri töövisiit
märts 2007 Austria kaitseväe juhataja kindral Roland Ertl
mai 2006 Ülem-Austria liidumaa peaminister Josef Pühringer
august-september 2005 kaitseminister Günther Platter
juuni 2005 haridusminister Elisabeth Gehrer
juuni 2005 Austria parlamendi alamkoja (Nationalrat) president dr. Andreas Khol
jaanuar 2004 siseminister Ernst Strasser
aprill 2002 liidupresident Thomas Klestil
juuli 2001 siseminister Ernst Strasser
aprill 2001 välisminister Benita Ferrero-Waldner
Austriasse
september 2012 majandusminister Juhan Parts
juuni 2012 kultuuriminister Rein Lang
detsember 2011 president Toomas Hendrik Ilves
jaanuar 2011 peaminister Andrus Ansip
november 2010 president Toomas Hendrik Ilves
veebruar 2010 välisminister Urmas Paet
juuni 2007 Riigikogu esimees Ene Ergma
märts 2005 kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts
detsember 2004 Riigikogu esimees Ene Ergma
september 2004 siseminister Margus Leivo
september 2004 välisminister Kristiina Ojuland 
juuli 2004 rahandusminister Taavi Veskimägi
juuli 2004 president Arnold Rüütel
jaanuar 2003 välisminister Kristiina Ojuland
november 2002 president Arnold Rüütel
september 2002 president Arnold Rüütel
juuli 2002 president Arnold Rüütel 
november 2001 Lennart Meri, rahandusminister Siim Kallas ja majandusminister Henrik Hololei
august 2001 peaminister Mart Laar
juuli 2001 peaminister Mart Laar
november 2000 välisminister Toomas Hendrik Ilves
juuli 2000 president Lennart Meri

Lepinguline baas
 

Eesti ja Austria valitsuste vahel on sõlmitud järgmised lepingud:

  • Laenuleping (kirjutati alla 05.07.93)
  • Investeeringute soodustamise ja kaitse leping (jõustus 01.10.95)
  • Sõitjate rahvusvahelise liinibussiveo kokkulepe (jõustus 01.05.97)
  • Mitteregulaarse rahvusvahelise sõitjateveo kokkulepe (jõustus 01.05.97)
  • Viisakohustustest vastastikuse loobumise kokkulepe (jõustus 20.07.99)
  • Kokkulepe isikute tagasivõtmise kohta (tagasivõtmiskokkulepe) (jõustus 01.09.01)
  • Tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 12.11.02)
  • Alates Eesti ühinemisest EL-ga 01.05.2004 reguleerivad mõlema riigi majandussuhteid EL liikmelisusest tulenevad õigused ja kohustused, millest olulisemad on Ühisturu põhimõtted (kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine Ühisturu piirides)
  • Diplomaatiliste ja konsulaaresinduste vastastikust esindamist viisade menetlemisel käsitlev kokkulepe, millega Austria hakkab esindama Eestit viisaküsimustes Saudi Araabias ja Kataris (jõustus 01.11.2009)
  • Salastatud teabe vahetamise ja vastastikuse kaitse kokkulepe (jõustus 01.02.2010)
  • Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi ja Austria Vabariigi Töö,-Sotsiaal- ja Tarbimisministeeriumi leping koostöö kohta tööturu valdkonnas (jõustus 07.03.2011).

Majandussuhted
 

Eesti majanduskontaktid Austriaga on aastatega järjepidevalt tihenenud. Kuigi Austria firmade põhiliseks huvipiirkonnaks on Kesk-Euroopa ja viimasel ajal väga tunnetatavalt Balkani piirkond, on Austria ettevõtted viimasel kümnendil näidanud üles huvi ka kaugemate turgude vastu.

Helsingis asuva kahepoolsete majandus- ja kaubandusküsimuste vahendamisega tegeleva Austria kaubandusesinduse Tallinna büroo on organiseerinud regulaarselt Austria äridelegatsioonide visiite Eestisse. Viimastel aastatel toimunud Austria firmade külaskäigud Eestisse on mõjutanud positiivselt kahe riigi kaubavahetuse arengut ja soodustanud firmadevahelisi otsekontakte.

KAUBAVAHETUS
 

Austria on püsinud stabiilselt 20.-24. kohal Eesti väliskaubanduspartnerite seas, moodustades ca 0,6% -1% osatähtsuse väliskaubanduse kogumahust. Kuigi  Eesti kaupade eksport   Austriasse on viimase kümne aastaga  kasvanud ligi neli korda, on Eesti siiski kaubelnud Austriaga kogu aeg negatiivse saldoga.

Ülemaailmne majanduskriis mõjutas ka Eesti ja Austria kahepoolset kaubavahetust, tuues  kaasa kaubamahtude märgatava vähenemise. 2010. aastast alates on kaubavahetus püsinud väiksemate kõikumistega kasvukursil. 


Eesti - Austria kaubavahetus 2006-2013 (milj. eurodes):

  EKSPORT % põhiekspordist IMPORT * % põhiimpordist
2006 37,9 0,5 119,1 1,1
2007 51,6 0,6 119,6 1,0
2008 37,9 0,4 85,1 0,8
2009 25,6 0,4 55,1 0,8
2010 33,6 0,4 70,9 0,8
2011 47,4 0,4 101,7 0,8
2012 41,8 0,3 117,7 0,8
2013 35,2 0,3 116,3 0,8

* Import saatjariigi järgi

Allikas: Statistikaamet

Suuremad ekspordiartiklid 2013. a:

  •   puit ja puittooted - 25,3%
  •   masinad ja seadmed – 22,3%
  •   keemiatooted - 17,14%
  •   muud tööstustooted – 15,2%

Suuremad impordiartiklid 2013. a:

  •   masinad ja seadmed – 21,8%
  •   keemiatooted - 19,3%
  •   plast- ja kummitooted – 10,5%
  •   metallid ja metalltooted  – 10,2%
     

INVESTEERINGUD
 


Eesti Panga andmetel oli 31.12.2013 seisuga Eestisse tehtud Austriast otseinvesteeringuid   kogusummas 275,53 mln EUR (1,7% Eestisse tehtud otseinvesteeringutest). Suuremad investeeringute valdkonnad: hulgi- ja jaekaubandus töötlev tööstus, finants- ja kindlustustegevus ning põllumajandus.

Äriregistri andmetel oli 27.05.2014 seisuga Eestis registreeritud 59 Austria osalusega äriühingut, neist 31 põhinevad 100% osalusel. Suurimad neist on Compensa Life Vienna Insurance Group SE, Wienerberger AS, AS Muuga Sojatehas, Ühinenud Farmid AS, Heidelberger Druckmaschinen Osteuropa Vertriebs-GmbH. AS Raunistal, Greiner Packaging AS.

Eesti investeeringud Austrias seisuga 31.12.2013 moodustasid 2,08 mln EUR. Investeeritud on kinnisvarasse, hulgi- ja jaekaubandusse, põllumajandusse.

 

TURISM
 

Turismikontaktid Austria ja Eesti vahel on kasvanud märkimisväärselt peale Eesti ühinemist ELiga. Ajavahemikul 2008 - 2013 külastas Eestit ca paarkümmend Austria turisti aastas. Suurim arv külastajaid – 30476 – registreeriti 2011. aastal, mil Tallinn kandis Euroopa Kultuuripealinna tiitlit. Ka eestlaste jaoks on Austria reisisihtkohana muutunud järjest populaarsemaks. Viimase viie aasta lõikes viibis Austrias keskmiselt 36000 Eesti turisti aastas, kellest paljud on suusareisidel osalejad.

Haridus- ja kultuurikoostöö
 

Eesti koostöö Austria haridus-, teadus- ja kultuuriministeeriumiga on olnud läbi aastate väga tihe ja hästi toimiv. Eraldi esiletoomist väärib kahepoolne koostöö saksa keele õpetajate täienduskoolituse alal. Lisaks on aastaid kestnud Austria külalisõpetajate vahetusprogramm, mille raames viibib Austriast pärit õpetaja 4 nädalat erinevates Eesti koolides. Alates 2003. aastast on igal aastal ka kahel Eesti õpetajal võimalik osaleda analoogilises programmis Austria koolides. Juba alates 1978. aastast on Viini Ülikoolis õpetatud eesti keelt.
Pea igal Eesti suuremal kõrgkoolil on olemas otsesidemed koostöö arendamiseks Austria ülikoolidega. Levinud on partnerluslepingud üliõpilaste ja õppejõudude vahetuseks Socrates-Erasmus programmi raames ning koostööd tehakse ka erinevate ühisprojektide ja võrgustike raames.

Tihedad kultuurikontaktid tekkisid kahe riigi vahel kohe pärast Eesti taasiseseisvumist, kõrvuti kirjanduse ja kunstiga on kujunenud eriti tihedaks koostöö teatri ja muusika vallas.

Aukonsul Henn-Jüri Uibopuu initsiatiivil kinkis Austria Vabariik juba 1991. aastal Eesti Rahvusraamatukogule üle 3000 raamatu. Austria Suursaatkonna, Austria Välisministeeriumi ja Eesti Rahvusraamatukogu koostöös avati 1993. aastal Rahvusraamatukogus Austria lugemissaal.

Mitmete Eesti kirjanike loomingut (Jaan Kross, Jaan Undusk, Ene Mihkelson) on tunnustatud Viini Ülikooli poolt väljaantava Herderi preemiaga. Tõlkija Rita Tasa pälvis 2000. aastal Austria Teaduse ja Kunsti I klassi auristi.

Märkimisväärselt tihedaks on kujunenud teatri- ja muusikainimeste kontaktid. Austrias on tegevad mitmed Eesti päritolu kunstnikud, nt. Ain Anger solistina Viini Riigiooperis (Staatsoper Wien), Annely Peebo solistina Viini Rahvaooperis (Volksoper Wien).

Arvukaid kokkupuutepunkte Eesti ja Austria vahel on tekitanud helilooja Arvo Pärdi looming. Lisaks varasemale Herderi preemiale anti 2008. aasta mais Kadrioru Kunstimuuseumis Arvo Pärdile üle Austria Teaduse ja Kunsti I klassi Aurist.

Rohked kultuurisündmused on muutunud üheks olulisemaks Eestit tutvustavaks visiitkaardiks.

2013. aasta muusikaüritustest võib esile tuua Vox Clamantise ja Villu Veski kontserti Linzis ning Eesti Filharmoonia Kammerkoori esinemist Viini Kontserdimajas, Bad Ischl võõrustas kahel korral Eesti džässmuusikute triosid - Jaak Sooäär, Raul Vaigla, Tanel Ruben ning Raivo Tafenau, Meelis Vind, Paul Daniel. Eesti muusikatraditsioonide kõrgest tasemest andis tunnistust Tallinna Muusikakooli kammerkoori poolt võidetud esimese koha kõrgeim tiitel rahvusvahelisel noorte muusika festivalil Summa Cum Laude Viinis.  

Põhjamaade Filmifestivalil oli Eesti esindatud Ain Mäeotsa filmiga „Deemonid“. Let’s Cee filmifestivalil võitis Janno Jürgensi „Distants“ lühifilmide kategoorias parima filmi auhinna. Rahvusvahelisel kunstimessil Viennafair olid välja pandud Eesti kunstnike Jaan Toomiku ka Kris Lemsalu tööd. Moodsa Kunsti muuseumis Mumok toimus Marge Monko isikunäitus.

Eestlaste ühendused Austrias
 

2000. aastal, kui Salzburgi külastas tollane Eesti president Lennart Meri, sai mitteametliku alguse Salzburgi Eesti Selts. Seltsi ametlik asutamine toimus 2002. aastal (asutajaliikmeid tol ajal 14). Seltsi president on Eesti aukonsul Salzburgi liidumaal Sirje Winding Frauenlob.

Lisaks Eesti seltsile Salzburgis, tegutseb Viinis ka austerlasi koondav Eesti selts.

TopBack

© Eesti Suursaatkond Viinis Wohllebengasse 9/12, 1040 Viin, Austria tel. (43 1) 50 377 61 11, e-mail: Embassy.Vienna@mfa.ee