ÜLDINFO
15.04.2009
Austria on alates 1995. aastast Euroopa Liidu liige ning asub SKP järgi EL-is 5. kohal ning kogu maailma mastaabis 10.kohal. Austria on föderaalne riik ja koosneb 9 liidumaast. Väikese siseturuga Austria on orienteeritud väliskaubandusele ja ekspordile. Alates uute liikmesriikide liitumisest 2004. a toimub ¾ Austria kaubavahetusest EL liikmesriikidega. Tänu EL-i laienemisele on Austriast saanud Lääne-Euroopa ääremaa asemel Euroopa süda. 2008. a majandusaasta oli Austria jaoks edukas. Majanduskasvuks hinnatakse 3,6 % (2007. a 3,3%). Sellega jätkub viimaste aastate tõusujoon. Majanduse dünaamiline areng põhineb ekspordil ja investeeringutel. Austria põhilisteks ekspordipartneriteks on EL-i liikmed (eelkõige Ungari ja Tšehhi), aga ka Venemaa ja mõningad OPEC-i riigid. Eksporid kõrval on tähtsaks sissetuleku allikaks turism. 2006.- 2008. a majandusülevaated rõhutavad kasu, mida Austria on saanud tänu EL-i laienemisele ja aktiivsele äritegevusele uutes liikmesriikides. Austria majandussektoritest on kõik selles regioonis tegevad: pangad, kindlustused, ehitusettevõtted, kaubandusketid. Austria ida-invasiooni aluseks oli pankade minek regiooni, pankadele järgnesid teised sektorid, kes nende käest laene ja nõustamisteenust said. Väljavaated 2009. a on tunduvalt tagasihoidlikumad. Austria finantsturu ees seisavad mitmed väljakutsed tulenevalt rahvusvahelisest finantskriisist ja Austria pankade laiahaardelisest tegevusest Kesk- ja Ida-Euroopa turgudel. Austriat ei mõjutanud niivõrd USA finantskriis, kui selle järgnenud majanduslangus põhiliste Kesk- ja Ida-Euroopas eksportpartnerite juures. Viimaste aastate positiivne areng tööhõive osas (2006. a. 4,9 % ning 2007. a. ca 4,7 %) teeb läbi muutusi. 2009. a alguses oli töötuse osakaal juba 6 %. Majandusringkonnad said oodatud kasu Rumeenia ja Bulgaaria liitumisest EL-iga. Austria on Rumeenias suurim välisinvestor. Lootusrikkalt vaadatakse Horvaatia EL-ile lähenemise poole, kuna Horvaatia kasvav majandus pakub praegugi Austria ettevõtetele tegevust. Paljudes Kesk- ja Lõuna-Euroopa riikides on Austria tõusnud kõige suuremaks ja aktiivsemaks investoriks. Austria otseinvesteeringute sihtriigid on Sloveenia, Rumeenia, Bulgaaria, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, aga ka Tšehhi, Ungari, Slovakkia ja Ukraina. Paljud rahvusvahelised firmad on peale EL-i laienemist valinud oma filiaalide asukohaks Viini, et sealt Kesk- ja Ida-Euroopa turgudega tööd teha. 2007. a loeti selliseid esindusi kokku 320. Kui alguses oli tegemist põhiliselt ettevõtetega vanast Euroopast ja USA-st, siis järjest on tuldud Aasiast. Austria eduka majandusmudeli märksõnadeks on turumajandus ja sotsiaalpartnerlus. Tööandjatel ja töövõtjatel on esindusorganisatsioonid, milledesse kuulumine on seadusega kohustuslik. Omavaheliste läbirääkimiste teel pannakse paika sektorite palgatõusud ja otsitakse teisi kompromisse. Tähtsamateks majandusharudeks on toiduainete- ja veinitööstus, masinaehitus ja terase tootmine, keemia-, masina-, elektroonika-, paberi- ja puutööstus, finantsteenused ja turism. Austrias on enim levinud väikese ja keskmise suurusega ettevõtted. Austriasse importimisel on võimalik müük nii hulgi- ja jaekaubandusele kui ka kaubandusesindajate/müügimeeste kaudu. Kaubandusesindajate töö- ja lepingutingimused on seadusega kindlaks määratud. Ettevõtte ja kaubandusesindaja vaheline leping sõlmitakse harilikult kestvusega 1 - 5 aastat. Austria turu väiksuse tõttu on tavapärane ka import mõne teise riigi, tavaliselt Saksamaa, kaudu. Kaubandusesindajate kontaktid leiab siit: http://www.handelsagenten.at/EN/Home/Homepage.aspx Internet Interneti kasutamine on Austrias tavapärane. Mobiilid on samuti populaarsed - 1000 elaniku kohta on kasutuses 879 mobiiltelefoni. Üle poole elanikkonnast kasutab internetti kodus ning ca 65% inimestest kas kodus või tööl. Euroopa Komisjon valis Austria internetis avalike teenuste kättesaadavuse järgi 2006. aastal esimesele kohale enne Maltat ja Eestit. Levinud on Interneti pangandus ja kaubandus. Alates 2008. a. jaanuarist on võimalik haigekassa kiibiga kaardile laadida elektrooniline allkiri. Loodud on kõikidesse ametkondadesse siseneda võimaldav kodulehekülg www.help.gv.at. Koduleheküljelt https://finanzonline.bmf.gv.at leiab kõik finantsteenused.
Sealt edasi minnes leiab järgneva lingi alt välismaa ettevõtjatele mõeldud infot www.bmf.gv.at/Steuern/Fachinformation/Umsatzsteuer/
AuslndischeUnternehmer/_start.htm Transport Austria on oma geograafilise asendi tõttu transiidiriik. Austria on liitunud Carnet TIR ja Carnet ATA konventsioonidega. Veoautodele, välja arvatud kiiresti rikneva kauba vedajatele, kehtib öösiti ja nädalavahetustel sõidukeeld. Kõik sõidukid üle 3,5 tonni peavad maksma kiirtee maksu ostes tanklast või ajalehe kioskist vastava kleebis nn „vignette”. Veoauto piirkiirused on linnas 50 km/h, maanteel 70 km/h ja kiirteel 80 km/h. Auto piirkiirused on linnas 50 km/h, maanteel 100 km/h ja kiirteel 130 km/h. Täiendav info www.asfinag.at.
 
|
